2015_10 versioon minu arusaamast teemal, mis asi on majandus

No Comments

Kuna mulle meeldib oma enda mõtteid ja (väheseid) teadmisi süstematiseerida, üldistusi teha, ebaolulist minema visata, siis kritseldasin kunagi oma enda mõtete korrastamiseks järgnevalt viidatud joonise. Tegu on kokkuvõttega, mis kajastab nii ärimudelite temaatikat, müügiga seonduvat psühholoogiat, igasugu turu-analüütikat, suurkorporatiivset diktatuuri-temaatikat, suurkorporatsioonide ja väikefirmade ja vabakutseliste tegutsejate erinevusi, turgude erinevusi, vaba turu ja konkurentsi temaatikat, niiöelda "makro-ökonoomikat" ehk globaalset majandust, automatiseerituse suurenemisega seonduvaid sotsiaalseid trende, jne. Arvan, et antud joonise juurde kulub ära täpsustus, et ressursside planeerimine, tööprotsesside optimeerimine, ei ole antud joonise järgi majanduse põhiolemus vaid sotsiaalia abil valitud projekti realiseerimise üks protsentuaalselt väike alamülesanne.



Illustratsiooni on võimalik suuremalt näha sellel mitmekordselt klõpsates.




Rõhutan, et sõltumata mitmest läbitud majandus-alasest õppeainest ja paljudest tublidest eeskujudest ei tea mina majandusest praktiliselt midagi, kui välja arvata teadmine, et ma praktiliselt midagi sellest ei tea. Samas, nagu antud jooniski viitab, on majandus-tegevus inimete vaheline koostöö ja kui arvestada, et ma olen väga eba-sotsiaalne inimene, kellel meeldib oma-ette nohistada, siis on ka ehk aru-saadav, miks ma sellest suhtlemise teemast psühhoterapeudi tubli töö kiuste pea-aegu üldse aru ei saa. 2015_10_21 õhtu-kohvi-pausi seisuga näib mulle, et ükski minu poolt märgatud juhtum ei ole antud joonise suhtes erand, mistõttu ei õnnestu kasutada ka matemaatikute poolt rakendust leidvat väite-vääruse näitamise meetodit, kus väide, et kõik maailma kassid on mustad, kummutatakse ühe ainsa mitte-musta kassi leidmisega, ilma, et tuleks hakata kõigi maailma kasside värvusi uurima.



++++++2015_10_29++lisatud++täiendus++++++++


Üks huvitav mõtte-eksperiment on kujutada ette globaalse majanduse struktuuri, importi-eksporti, tingimusel, et sarnaselt avatud tarkvarale saab tasuta alla laadida ja kasutada füüsilisi tooteid loovaid tehaseid. Parmud võivad omale "alla laadida" ja "välja printida" õlle-tehase, mis neile tasuta ja nende tarbimisvõimekusest suuremas koguses just neile meeldivat õlut toodab, "relvalubade" teema kaotab korralikult mõtte, "elekriaktsiisi" laekumine saab olema 0, kütuse-aktsiisi laekumine saab ka olema 0, jne. Samas, see ei ole utoopia, sest mootorid ja juhtmed on juba 2015. aastal 3D-prinditavad ning arvutustehnika võimsuse kasvu tingimustes on üks ja sama arvuti, kasvõi 2015. aasta mobiiltelefon, võimeline jooksutama mitmete füüsiliste seadmete juht-programme, mistõttu keerukalt toodetavat elekroonikat ei ole tarvis alati igale poole eraldi lisada, piisab ühendusest olemasoleva elekroonikaga. Elekroonika tootmise vältimise võimalikkuse illustratsiooniks sobib 2015. aasta mängu-asjade tootmise trend, kus raadiojuhitava mänguasjaga ei panda enam kaasa juht-pulti, vaid pakutakse allalaadimiseks juhtimisprogrammi, millega neid mänguasju mobiiltelefoni bluetooth'i kaudu juhtida saab.

Sellises maailmas on interneti-tsensuur samaväärne füüsiliste kaupade veo takistamisega, kusjuures USA luureteenistuste strateegid on sarnaseid trende kirjeldanud juba 2012. aastal avaldatud tulevikuennustuses. Tolle maailma optimiseerimisülesanded seisnevad peamiselt ülesannete valimises, mille lahendamisega on lahendatud võimalikult suur variatsioon võimalikult tihti esinevaid probleeme.

Comments are closed for this post